Tänulikkus muudab olemasoleva piisavaks, võimendub kogedes ja kasvab jagades!
Tead seda tunnet, kui Sa loed midagi ja see päriselt puudutab Sind ?!
Sügavalt ja emotsionaalselt?
“Gratitude turns what we have into enough.” - Author Unknown
See tsitaat jäi minu jaoks juba mõni aeg tagasi kõlama ja iga kord, kui ma seda näen, liigutab see mind nagu esimesel korral!
✨✨✨
“Tänulikkus muudab olemasoleva piisavaks!”
Ma tegin sügisel kaasa ühes väikeses ägedas tänulikkuse väljakutses ja siis mõni aeg hiljem tegi Dali mulle ettepaneku korraldada üks vähe suurem ja pikem, et sellest harjumus kujundada!
Mul lõi see idee silmad särama ja kuu aega hiljem - siin me oleme!
40 päevane Tänulikkuse Väljakutse ligi 400 osalejaga on käima läinud!
Ajastus on iseenesest erakordselt huvitav - seoses raamatu ilmumisega olen saanud novembris kogeda rohkem rõõmu, õnne ja tänutunnet, kui enda sünnipäeval õnnesoove lugedes.
Ja kui Sul ikka on midagi nii palju, siis tuleb seda jagada!
Kui mult küsiti nädal tagasi, et miks me Daliga seda teeme, siis lihtne ja aus vastus oli:
Sest tänulikkus muudab olemasoleva piisavaks!
✨✨✨
Nüüd kus väljakutse on käima läinud, on see küsimus taas pinnale kerkinud - MIKS?
Mis eesmärgiga?
Ja ma tahan nüüd vastata natuke pikemalt.
Ma tean hästi mõlemat äärmust - seda, kus elu on olnud nii helde, et head on ebamugavalt palju (“kas see ikka on võimalik” ja “kas ma päriselt ka väärin seda”) ja ma olen olnud ka kohas, kus ainus asi mille eest tänulik olla, on olnud elusana ärkamine!
Elu on värviline - nii suured rõõmud, kui ka kõige valusamad kaotused ja pettumused on mööduvad. Miski ei kesta igavesti!
Ja ehkki kogu see mäng nimega ELU on ainult osaliselt enda teha, siis midagi saame me küll kõik ise juhtida, valida ja kontrollida - see on suhtumine!
Ei ole alati lihtne, aga võimalik!
Samamoodi on võimalik valida, mida igast kogemusest kaasa võtta - pettumus, valu, kaotus, süü, häbi… või õppetund, tarkus ja tänulikkus!
Tänulikkus on suhtumine, valik, praktika ja parimal juhul lõpuks juba seisund.
Ja seisundina loob tänulikkus palju!
✨✨✨
Seega, kui keegi veel küsib, et MIKS, siis vastus on endiselt sama - sest minu meelest on tänulikkus praegu Eestis eriti oluline!
Kui on okei jagada viha, kibestumist, hukkamõistu, negatiivsust, vingumist, hädaldamist ja hirmu, siis minu meelest on sama okei teha sama tõstvamate, helgemate ja lootusrikkamate tunnete, kogemuste ja seisunditega!
Ja minu meelest on palju edasiviivam teha midagi eeskujuna, kui kõrvalseisjana õpetada, näägutada ja targutada.
Negatiivne emotsionaalse skaala äärmus on nakkav - me näeme ja kogeme seda igal sammul. Hirm, viha, süü, häbi - need kõik levivad nakkushaigusena. Ja selleks, et need päris püsivaks seisundiks ei muutuks on hea vahepeal sellesse kompotti ka midagi helgemat segada - näiteks rõõmu, armastust ja tänulikkust!
Kirjutasin täna hommikul tänulikkuse vip-ikatele ühe mõtte, mida tahan jagada siin ka Sinuga.
TÄNULIKKUSEGA ON NAGU RÕÕMUGAGI - SEE VÕIMENDUB KOGEDES JA KASVAB JAGADES!
Häid asju, kogemusi, tundeid ja seisundeid ei tohi häbelikult endale hoida või sahtlisse peita. Need on kogemiseks, talletamiseks, võimendamiseks ja jagamiseks!
Ja jah, ma tean, et meil Eestis ei ole veel kombeks headest asjadest rääkida või oma rõõme avalikult jagada - äkki teine muutub kadedaks ja siis põhjustab mulle mingil moel kahju!
Iseenesest täiesti õigustatud hirm! Kadeduse najalt on maailmas päris palju kannatusi põhjustatud ja Eestiski on ilmselt igas peresüsteemis keegi kunagi kellegi teise (enamasti naabri või ligimese) ahnuse või kadeduse tõttu kas oma kodust, kariloomadest, maast, viljast või elust ilma jäänud. Aga see oli siis ja täna ei pea enam ajalugu kordama!
See tuleb küll natuke teisest repertuaarist, aga minu meelest haakub selle teemaga hästi.
“Mida paremini läheb kõigil, seda paremini läheb minul”.
Ma olen seda mõtet (või pigem mingit sisemist põhimõtet) mitu aastat tagasi jaganud ja pikemalt lahti kirjutanud, aga kammoon - kes tahaks olla see ainus õnnelik inimene maailmas, kus kõik teised kannatavad ning kus oma rõõmu, õnne ja unistusi tuleb iga hinna eest peita ja vaka all hoida?
Mina ei taha! Mina tahan, et kui mul on midagi palju (kasvõi tänulikkust ja rõõmu), siis et teistel oleks ka! Ja ma olen nii tänulik kõigi nende hetkede eest, kus ma olen ise olnud väga sünges kohas ning täiesti juhuslikud inimesed on mind oma rõõmu, tänulikkuse, hoole ja armastusega (sageli endale teadmata ja täiesti möödaminnes) puudutanud ja nakatanud.
See on oluline! Sa ei tea kunagi, kelle jaoks võib üks Sinu siiras naeratus või südamest tulnud hea sõna mitte ainult päästa päeva, vaid panna aluse palju suuremale muutusele!
That’s why!