Okei, aga kust ja miks kõik alguse sai?
Ja milline on see teekond olnud?

Kas Sa usuksid, kui ma ütlesin, et sündisin kuldlusikas suus ning minu teekond on olnud siiani walk in the park ükssarvikute, liblikate ja päikesepaiste saatel?

Räägitakse, et kerge elu ja kiire edu kasvatavad ego. Raskused ja eneseületused kasvatavad seevastu iseloomu ja jõudu ning muudavad tänulikuks ja alandlikuks. Ma ei oska Sulle öelda, kas tegemist on universaalse tõega, mis kõigi puhul paika peab, aga mulle on see kogemuslikult tuttav küll. Ja kui päris aus olla, siis mul ei ole midagi selle vastu, et panustada arengusse või millegi mulle olulise loomisesse.

37 aastat linnulennult:
Minu teekond algas 1987 aasta viimasel septembrikuu ööl. Kasvasin Lääne-Virumaa väikelinnas Tapal oma vanavanematega, kooliaeg ei olnud minu jaoks nauditav kogemus. Nii kaua kui ma ennast mäletan, on mind saatnud vajadus mõista ennast ning aru saada, kuidas maailm ja inimesed minu ümber toimivad. See viis mind peale keskkooli lõppu õppima Rakenduspsühholoogiat tollases Mainoris (ja mitte sellepärast, et mujale sisse ei saanud, vaid selleks, et õppimise kõrvalt tööl käia ja kodulaenu maksta).
Õpingute kõrvalt asusin tööle nõrkvooluga tegelevasse ettevõttesse, sealt edasi viis hiljem tee kinnisvara halduse, hoolduse ning hiljem ka müügi ja arenduse valdkonda.
Kuna mulle on meeldinud väikesest peale midagi oma kätega teha ja luua ning juba teismelisena leidsin erinevaid viise, kuidas endale taskuraha teenida (alustades kohaliku ehituspoe klaaside pesemisest, lõpetades alaealisena toidupoes kassapidaja olemise ja tollase Tagala Pataljoni kohvikus burgerite valmistamisega), siis 2009. aastal emapuhkusele jäädes, muutsin oma ehete meisterdamise hobi esimeseks ametlikuks ettevõtmiseks. Sealt edasi algas 2010 aastal ettevõtluse teekond (millest suur osa on olnud “endale töökoha loomine” ja enda hobi sissetuleku allikaks muutmine, mitte niivõrd “äri ajamine”).
Seetõttu on mul mugav olnud nimetada ennast “elustiiliettevõtjaks”.
Mind väga kõnetab sõnaühend ette-võtja, sest ette olen ma võtnud palju erinevaid asju, millest kõik on tänaseks osutunud ühel või teisel moel väga õpetlikuks kogemuseks. Täna olen täiega tänulik endale julguse eest proovida, ebaõnnestuda, proovida uuesti, õppida, vastutada, plaasterdada haavad ja minna taas (kas sama asjaga uuel moel või millegi uuega) teele.
Olen näinud selgelt ja vahetult, kuidas muutus minus on loonud muutuse mitte ainult minu suhetes ja suhestumises maailmaga, vaid ka töövaldkonnas. Tegelikult ka paljud asjad, mida täna jagan või õpetan, on oskused ja teadmised, mis on mind ennast aidanud. Saladuskatte all võin öelda, et ka kõik see, mida olen elu vältel õppinud on olnud ajendatud isiklikust huvist või vajadusest, mitte eesmärgist see äriks muuta.
Vahemikku 2010-2024 jääb päris mitu sellist loomingulist ettevõtmist:
Ehete disain, valmistamine ja müük (Tikobella, hiljem Miori), Kinnisvarateenused (Verendum Kinnisvara), Kristallipood (Kristallimaailm), Loovad ja loomingulised tegevused, enesetealikkust tõstvad töötoad ja koolitused (Loovuse Ruum ja Loomemaagia), Rõivaärid (Kleidilaenutus, Excellelista Outlet), ligi 10 aasta jagu väljundit koolitamise ja nõustamise vallas (tänaseks on sellest välja kasvanud Minu Human Design, Conscire ja Draamavaba Elu projekt).
+ palju muid väiksemaid projekte ja ettevõtmisi, mis on olnud aluseks millelegi muule või kuhu olen saanud partnerina panustada!

Olen terve elu tundnud, et stagnatsioon on surm ja see, mis lõpetab arenemise, hakkab hääbuma.
Sama printsiip kehtib nii sisemaailma, kui ka ärivaldkonna kohta.
Õppimine hoiab mõistuse töös ja aitab säilitada avatust, äri annab võimaluse see kõik praktikasse panna.
Olen täna seda meelt, et ettevõtlus on parim eneseareng - sel teekonnal põrkud kõigi muutmist vajavate piiravate uskumustega, näed millised harjumused Sind enam ei toeta, kas Su minapilt toetab seda, mida tahad luua ja saavutada, milliseid lugusid endale räägid.
Lapsevanema roll (eriti, kui teed seda üksikvanemana) ja ettevõtlus õpetavad väga hästi ka vastutust!
Mind üks viimasel kümnendil kõige enam (ja tollal väga valusalt) mõjutanud kogemus on seotud ettevõtlusega ning jääb aega 2019-2020.Ehk siis tean hästi, mis tunne on siis, kui kõik kaob ning alustada ei tule mitte nullist vaid korraliku miinusega.
Teisalt pani see kogemus mind hoopis teise nurga alt uurima organisatsiooni ja selle looja alateadlikke seoseid, tegema varasemast veelgi suuremat tööd enda sisemaailmas toimuvaga ning õppima oskuseid ja tehnikaid, mille jagamine loob täna väärtust ka paljudele teistele.

Tead ju küll, kuidas mõned kogemused viivad Sind eduni ja teised õpetavad midagi, mis viib Sind hiljem veel suurema eduni :)
Seega, kui Sa oled vähegi õpihimuline ja optimistlik ei saa Sa kunagi kaotada, vaid üksnes midagi olulist õppida!