RAHA ja KÜLLUS ei ole sünonüümid
Tahan jagada paari pühapäeval toimunud rahaga seotud alateadlike uskumuste ja mustrite veebikalt kõlama jäänud mõtet, mis võivad (aga ei pruugi!) kõnetada ka Sind:
1. Asi ei ole kunagi rahas, vaid seostes ja tähenduses. Näiteks - kui “raha = vabadus”, siis raha ei pruugi mitte ainult anda ihaldatud vabadust (ja enamasti ei anna ka), vaid olukorras, kus võtad endalt igasuguse vabaduse, võib kaduda ka raha (ala “vanglas” on ju peavari ja mingisugune toit ikka olemas).
2. Raha puudumine on üks mugavamaid ja sotsiaalselt aktsepteeritavamaid vabandusi ja põhjendusi. Ühest küljest selleks, et hoida ennast mugavustsoonis, teisalt selleks, et ära öelda millestki, mida Sa ei taha või ei julge valida. Nii sageli on lihtsalt “EI” (või “ma ei taha”) palju raskem öelda, kui “ma ei saa, mul pole raha”.
3. Teadmata minevikku ja taustalugusid, on keeruline midagi muuta. Lisaks isiklikule ajaloole, mõjutavad meid ka päritoluperest ja ühiskonnast tulenevad mustrid, uskumused ja põhimõtted (kogu “väline tinglik mõju” ehk “social conditioning”, millega me elu vältel - eeskätt lapsepõlves - kokku oleme puutunud). Viimasel ajal on üha huvitavamalt ühiskondlikult pinnale kerkinud meie kaugem ajalooline taust ning sealt pärinevad põhimõtted ja uskumused (mis kunagi vastasid tõele, aitasid ellu jääda ning täna ei ole enam mitte ainult tõesed, vaid lausa tugevalt piiravad). Ma ei tea, kui palju Sa mäletad kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tunde, aga lisaks sõjale ja küüditamisele, on Eesti ajaloos olnud oma koht ka pärisorjusel - sunnismaisus, teoorjus, mõisategu jne (+ alandlik ja ohvrimeelne suhtumine, mis tollal ellu aitas jääda), mõjutavad paljusid meist alateadlikult tänaseni. Seetõttu on keeruline ka meie kultuuriruumis ja ühiskonnas tulemuslikult “idandada” ideid ja vaateid, mis tulenevad teistsugusest taustasüsteemist, kus pole sellist minevikku olnud.
4. Mida Sa ei muuda, seda valid! Kui Sa näed, et suhe rahaga ei ole edasiviiv, siis vanaviisi jätkates on jabur loota “paremale homsele”. Asi ei ole kunagi rahas, vaid ikka Sinus!
5. Raha ei võrdu küllus. Sageli on “raha” sünonüümina kasutusel sõna “küllus”. Mida enam aeg edasi, seda rohkem tundub (vähemalt mulle endale), et neid kahte tasuks selgelt eristada. Raha on raha ja rahaga ei pruugi kaasneda küllust. Küllust on võimalik kogeda ka raha puudumisel ning suur raha hulk ei tähenda automaatselt seda, et Su hing täidetud ja toidetud on.
Küllus on seotud pigem emotsionaalsete ja hingeliste aspektide ning sisemise täidetusega, mida on võimalik kogeda päikeseloojangut vaadates, head raamatut lugedes või mõne olulise inimesega tähendusrikastel teemadel vesteldes. Rahaga on rohkem võimalusi, aga see ei tähenda kohe seda, et Sa neid hinnata või väärtustada oskaksid, ammugi mitte seda, et need Sulle emotsionaalset küllastumust pakuksid või hinge toidaksid.
Kui Sulle meeldib kasutada küllust raha sünonüümina, siis soovitan Sul enda jaoks selgelt lahti mõttestada, mida “küllus” Sinu jaoks tähendab (mida Sa tegelikult “küllust” küsides saada tahad - tänulikkust, emotsionaalset soojust… või raha).
Tihti kipub olema nii, et tänulikkust ning elu spirituaalsete, emotsionaalsete ja “mitte-materiaalsete” osade väärtust õpime kõige enam hindama siis, kui
a) rahaga on keeruline või
b) seda on “rohkem, kui vaja” ning tuleb pidevalt juurde (st tõelises materiaalses heaolus).
Keskendumine küllusele on küll väga täitev, toitev ja emotsionaalselt rikastav, aga sõltuvalt Sinu alateadlikest seostest võib mõjutada suhet rahaga hoopis vastupidiselt (raha võib nt sootuks kaduda, et õpiksid hindama inimsuhteid ning leiaksid rõõmu väikestest mitte-materiaalsetest asjadest)
Kas mõni nendest kõnetas Sind ka ?